Äratus 4.30, kiire hambapesu ja hommikusöögile. Enne pidi fuajeest diivanilt ühe kähriku üles ajama, kes asus hommikusööki valmistama. Hommikusöögiks traditsiooniline lahustuv kohvi, banaan ja “kõrvits” ehk papaia. Ronisime mikrobussi ja sõitsime lennujaama. Tee peal jõudis bussijuht rääkida, et meie tõttu jäi tal nüüd hommikune palvus tegemata (moslemitel 5 kohustuslikku palvus päevas), aga lubas selle ilusasti järgi teha. Sõit kesklinnast lennujaama kestis 10-15 minutit.
Üllatus-üllatus, lennujaamas kell 5.30 pagasiruum kinni. Mitte vaid pagasiruum, vaid ka saabuvate lendude terminaal, milles pagasiruum asub! Eile õhtul pagasit hoiule andes kinnitasid kodanikud, et hommikul 5 on nad kindlasti avatud.
Algasid pagasiruumi töötaja otsingud. Mingil hetkel ilmuski laohoidja koos võtmega, aga tal polnud terminaali võtit. Siis algas saabuvate lendude saali võtit omava inimese otsing. Saime infot, et härra või proua palvetab ja peale seda tuleb. Tuligi ja saime oma seljakotid kätte! Vahetasin oma 5 päeva juustutatud ja Jaagult laenatud vana T-särgi puhta vastu ning viskasin vana prügikasti. Jaak kohe kurjustama - ta olla seda koju tahtud viia! Ei saagi enam aru, kas teeb nalja või ongi pikk kodust eemalviibimine ja päike aju pehmendanud!
Andsime pagasi ära. Saime seda tehes uuesti kotte kinni ja lahti pakkida kuna pagasi läbivalgustamise masin oli katki ja läksine pagasikontrolli. Jälle üllatus - ilma 30 dollarit maksvat riigist väljumise kleepsu ostmata minema ei saa! Kamba peale saime kõigile nõutud summa kokku ja pardakaartile kviitungi külge. Marssisime lennuki peale ja olimegi nõnda Tanzaaniast ja Zanzibarist teel Nairobi ja Keenia poole. Lennu ajal oli suurepärane vaade Kilile koos liustike ja rõngaskraatriga. Alustame lähenemist Nairobile - näis kuidas seal viisade ja muude värkidega läheb.
Alguses kulges Nairobis kõik hästi. Saime oma Keenia viisadega uuesti sisse, ilma täiendavat 50 dollarit maksmata (oli oht et tuleb uuesti kohapeal Keenia viisa teha). Siis läks jälle huvitavamaks. Arutasime, kas anda seljakotid hoiule või homsele lennule ära tsekkida. Elen käis uurimas, kuidas oleks tsekkimise võimalus ja tuli kavala näoga tagasi. Kohalikud Virgini esindajad olid öelnud, et homset lendu ei toimu. Olla edasi lükatud ülehomsele!
Väike lokaalne paanika ja otsus vastu võetud: anname pagasi kuhugi ära ja tuleme homme õigeks ajaks kohale ning vaatame, mis edasi saab. Kes täna veel homsest lennust räägib, peab õhtul teistele ringi õlut välja tegema. Saime kotid ära antud ja läksime hotelli.
Hotell oli paras peldik. Remontisime käepäraste vahenditega (kummist plätu) peldikupotti, imestasime ukse üle, mis seisis ees ja kinni, vaid mööbli vastu ust lükates 
ja läksime Carnivore-sse sööma (http://www.africanmeccasafaris.com/kenya/nairobi/excursions/carnivore.asp). Erinevat liha sai näost sisse aetud nii palju, et enam lihtsalt ei mahtunud.Seejärel hotelli tagasi, väike lebo ja linnaga tutvuma. Kokkuvõte - mõttetu linn!!!!!
Õhtul jõime vägisi (kõht ikka veel nõnda täis) Leino ja Heiki ostetud õlleringe ja vaatasime fotokatest üksteise pilte. Ja nagu ikka vara magama.
Näis kuidas homme kulgeb?
**
Loorid veetsid selle päeva kõhuhäda käes vaeveldes StoneTowni hotellis ja vaatasid aknast välja. 
No comments:
Post a Comment