Saabumine tsivilisatsiooni

Kersti:
Lubasime endale hommikul tavalisest pikema une, st ärkasime kusagil poole 9 paiku. Kuna ööbisime neljakesi ühes toas, moodustus improvisatoorne tualeti- ja dushikasutamisjärjekord, kel jõud, sel õigus, aga kismaks ei läinud. Üks probleemkoht oli veel – hotelli poolt oli meile antud nelja peale ainult kaks söögitalongi. Õnneks oli võimalus buffet hommikusööki ka 15 USDi eest osta ja kaklus jäi äraJ Buffet oli vägagi rikkalik ja maitsev.
Kuna oleme juba pikalt Eestist ära olnud, tekkis Kaidol tungiv vajadus helistada töö juurde, et kas kõik ikka funkab. Funkas küll ja kuidas veel. Aga 9 minutit sellist kohatut uudishimu läks Kaidole maksma 129 USDi, ehk siis peaaegu sama palju kui ööbimiskoht ise. (Tuba neljale maksis 304 USDi.)
Meil oli soov endale hiidsekvoia seemneid soetada ning teaduslikele artiklitele tuginedes tegime kindlaks, et need seemned, mille suure vaevaga käbidest välja olime pigistanud, ei ole ilmselt sekvoia omad, kuna sekvoia käbid olid raamatupildil hoopis teistsugused. Meie ööbimiskoht oli üsna Yosemite’ sissepääsu lähedal ja kuna kohe sissepääsu lähedal on Mariposa Grove’i nimeline seikvoiasalu, otsustasime sealt läbi sõita ja õigeid käbisid korjata. Juba pargi väravas käis hirmus tunglemine. Mariposa poole keerates selgus, et tee on suletud. Rangeri välimusega meesterahvas seletas meile, et Mariposa parkla on täis, seega võtku me shuttle ja parkigu oma auto siia. See tundus meile kui autoga harjunud Ameerika autoturistidele ületamatu takistusena. Pöörasime otsa ümber ja seadsime suuna San Francisco poole. San Franciscosse näitas GPS Yosemite lõunaväravast veidi üle 3,5 tunni.
San Francisco nagu Los Angeleski sai oma alguse ja õitsengu kullapalaviku ajal. 1849. aastal leiti Californiast kulda ja siis see hullus ja California õitseng alguse saigi. San Francisco on ilus linn. Ameeriklaste enda arvates USA kõige ilusam, lisaks on ta ka USA üks kallimaid linnu Santa Barbara järel. Kummalegi väitele ei oska vastu vaielda. Ilus on ta tõepoolest: suured pargid, ilusad majad, kaunis haljastus ja künkad. San Francisco on ehitatud kokku 46-le künkale. Ja vaatamata sellele on enamik tänavatest USAle kohaselt nagu joonlauaga tõmmatud. Tõusud ja langused on järsud – algaja autojuhi õudusunenägu!
SF on ka USA kõige vabameelsem linn, siit on alguse saanud nii hipiliikumine kui ka Vietnami sõja vastane liikumine. Siin on ka kõige suurem geide ja lesbide protsent elanikkonnast. Kõige selle toreduse juures on SF-l vähemalt üks oluline puudus – siin on kaunikesti külm ja tuuline. Kui meie, suvitama tulnud turistid, kohale jõudsime, tervitas SF meid 17 soojapügalaga ja linnapildis oli näha inimesi mantlites.
Seadsime end sisse King George Hotelis, mis asub Mason streetil SF populaarses Fisherman’s Drafti piirkonnas. Tundub, et maa on siin tõesti kallis, sest hotellitoas oli ainult üks Queen suuruses voodi kahele tavapärase kahe asemel. Toa eest tuli koos maksuga välja käia 104 USDi , aga õnneks oli siin tasuta Wifi.
Pärast sisseseadmist ning talveriiete selgatõmbamist ja vaidlusi, mida ja kuidas teha, suundusime linna peale. Otsustasime läbida Hiinalinna, kuna Leinol oli vaja jalanõusid, ning seejärel minna sööma seafoodi hotelli portjee poolt soovitatud kohta. Hiinalinn oli vahva, aga ilmselt mitte kõige parem koht kingade ostmiseks. Teisalt oli siin kõike ja Kaido rõõmuks ka hulgaliselt fotopoode. Siiski – see filter, mida Kaido soovis, oli Hiinalinna jaoks liiga palju tahetud. Kaotasime Leino-Eleni silmist ja liikusime läbi poodiderägastiku kaide poole. Teele jäi üks torn (vabameelsuse märgiks nimetet Coit Tower), mille otsast soovisime vaadet nautida ning seda ka pildistada. Kuid fotograafidele teadmiseks, et torni akendel on klaasid ees ja kogu linn on niikuinii sudus. Seega pilti ei saanud. Teekond oli siiski vaeva väärt – mäest, mille otsa torn tehtud oli, tulime alla mööda kitsaid treppe, mis olid ümbritsetud majade ja lopsaka taimestusega. SF on tõesti ilus.
Õhtuseks söögikohaks oli hotelli portjee meile soovitanud Neptuns Palacit Pier 39-s. Leino ja Elen juba ootasid meid seal juures. Andsime Leinole möödunud sünnipäeva puhul üle Hiinalinnast 3 USDi eest ostetud uhked punased sussid. Meist möödunud tädi küsis kohe: Where did you get these? Tunnistasime, et Hiinalinnast ja jätsime kasutamata sajandi võimaluse need korraliku vaheltkasuga talle edasi müüa. Aga Pier 39 on täis kõikvõimalikke müügi- ja söögikohti.
Meie Neptuns Palace oli ilusa vaatega San Francisco lahele ja Alcatrazile – sellele vanglasaarele, kus ikka veel Nicolas Cage’i ja Sean Connery’t kinni hoitakse, ning Golden Brigde’le, mis sudusse mattunud oli. Muide, öösel on sel Alcatrazi saarel täiesti laeva kuju. Söök oli väga maitsev ja kohalik Sauvignon Blanc paitas keelt. God bless America!
Pärast õhtusööki loobusime arktilise kliimaga võitlemisest ja võtsime takso. Taksosõit on Ameerikas suht odav. 10 taala ja kahe taala dipi eest saime oma hotelli, kus sündmused minibaari puudumisel soikusid.