Saturday, May 23, 2009

Meie reisi tõeline põhjus

Kaido:
Loodusearmastus ei jätnud meid maha ka sellel hommikul. Äratus kell kuus hommikul oli nagu lumme kusta ja nii leidsime end Diana abikaasa Kolja paadiga Picu järvelt paar tundi hiljem. Kolja oli juba aastajagu kalastamisega tegelenud ja see olla heaks vahelduseks tööpäevadele. Jäi mulje, et USAkad eriti ei puhka, kuna tööandjad ei kipu puhkusetasusid maksma. Suurima kalaõnnega peres olevat Diana, kes aga eelistas meile meie daamide seltsis ostelda ja poodelda.
Minu lapsepõlvemälestustest erines see kalapüük nagu sinine esmaspäev eelmise õhtu lõbust. Ei olnud mingit jääd, mille alt varvaste ja sõrmede külmumisega ja hammaste plagisemise tõttu plommide lahtitulemisega riskides, keset talveööd libedaid elukaid välja oli vaja tõmmata. Selle asemel õõtsusime päikese käes ja kalu tuli koormaga. Ilmselt ka läks koormaga, sest kätte saime vaid kolm, mis oli paras saak loomaarmastajatele. 2-kala mees Leino võis võidu enda nimele kirjutada arvatavasti poest hommikul ostetud landi tõttu. Rõbalka po Amerikanskomu oli tore ka selle poolest, et asja ajamiseks pole vaja oma ahtrit üle poordi venitada: selle püha toimingu jaoks oli järvel mitu ujavat parlamenti, mis annaks silmad ette ka Toompea miljonipeldikule. Kahjuks polnud tublid punanahad ette näinud, et asjale võivad saabuda kauged külalised Eestist, kelle asjad on teistsugused. Pärast Leino visiiti saabus majakese best before kuupäev ja, nii nagu Ameerikale kohane, kohale pukseeriti asendusmajake. Küsimus, mida kuradit Leino selle peldikuga tegi, jääb kirvena õhku rippuma.
Pärast pelikani vaatlemist ja valgete meeste punanahastumist kaotasime lootuse veel kunagi kala õnge otsa saada ja lahkusime sündmuskohalt sõrmejälgi jätmata. Saabumas oli reisi tipphetk: kuna naised panid jätkuvalt proovile krediitkaardi limiiti ja pankade kannatust Beverli Hillsis, siis me tegime seda mida me Ameerikasse tegema tulime: vaatama ehtsas Los Angele kino neljandat Terminaatorit. Kogu see rahvusparkide asi oli olnud ju suitsukate, pettemanööver ja.. Ei taha teile filmi lõppu ära rääkida, aga see, et Arnie näoga robot lõpetatakse dekapitatsiooniga oli küll ootamatu. See, et võtmetegelane on 3-aastane tüdruk ja poolinimene oma südame O' Connorile siirdamiseks pakub, ületas kahjuks minu patriotismist ja/või filmikunstist arusaamise piirid.
Reisile punkt pandud, leidsime imepärasel viisil enesega rääkiva pimeda (või vähemalt prillideta lühinägeliku) taksojuhi ja ärevusest huuli puredes jõudsime parasjagu tagasi Diana juurde kolme püütud kala ja grill-liha sööma. Kolja grill-liha oli ületamatu, nagu ka minu uni. Reis oli korda läinud, kui arvestamata jätta neid ND filtreid, mida ma maailma esiriigist otsima olin läinud.

No comments: