Läbi raskuste Biogradi

Elen:
Võrreldes Kreeka ja Itaaliaga tuleb Horvaatiasse purjetama minnes arvestada ühe suure erinevusega – sinna pole lihtne kohale saada (võtkem seda kui kivi Estonian Airi kapsaaeda). Meie (täpsemini öeldes noorpaar Daire-Veiko) näitel on ilmselgelt kõige kiirem viis selleks maad mööda..
Kapten Leino ja meeskonna naisenamus ehk Siki-Reet-Elen tahavad Lufthansaga reedel kohale luhvtida, aga kuna mõned lambid lennukis tõrguvad põlemast, jäetakse see lend igaks-juhuks ära. Asenduseks on palju huvitavaid marsruute – läbi Helsinki, Brüsseli, Londoni, Frankfurdi.. on ka Münchenis või Prahas ööbimisega pakett ning fantastiline võimalus saabuda vastu ööd Zagrebisse. Aga õnneks saavad selleks ajaks, kui meie Tallinna lennujaama piletiletini jõuame kõik tänased piletid otsa ning meil palutakse homme hommikul uuesti üritada.
***
Laupäeva hommik. Deja vu. Selle erinevusega, et ka Marit-Raul liituvad meiega. Täna pääseme lennukile, aga maabume siiski ca pool tundi hiljem, mis on täpselt piisav aeg, et jääda Zagrebi lennukist maha. Järgmisel Zagrebi lennul meie jaoks ruumi pole.. Vaevu jõuab tekkida eilsest tuttav tunne, kui üle ootuste lihtsalt õnnestub meil välja kaubelda otselend Zadarisse, mis tähendab, et jääb ära poolepäevane bussireis punktist Z punkti Z. Juhhuu!
Enne Müncheni lennujaamast lahkumist jäljendab Leino stiilipuhtalt Elist – ta jätab endast märgi maha, annetades Airlounge nimelisele pubile fotoka ja pihuarvuti – pole asju, pole probleemi!
Biograd. Väike linnakene, mille elu on koondunud piki randa külgnevatesse sadamatesse, mille sekka eksinud mõni supelrand. Viimastel on paadikai asemel betoonist inimkaid, millelt viivad redelid vette.
Marina Kornatti. Meie järgneva nädala koduks on ootamatult korralik (ptui-ptui-ptui!) riistapuu Diva I (Dufour Gib Sea 43): esmapilgul ei hakka silma, et midagi logiseks või oleks puhta puru, vaid paar päästevesti puudu.
Kell 7 loojuv päike näeb meid pralletamas Restaurant Aquarioumi nimelises sadamakõrtsis, kus vein ja mereannid on täpselt nii head nagu nad ühes vahemereäärses toitlustusasutuses peavad olema. Ainuke roog, millest soovitan Horvaatiamaal hoiduda on tomatisupp – see koosneb neil siin paarist lusikatäiest riisist, mis on üle valatud tomatikasmepurgiloputusveega.