Täispurjedes Kornati rahvusparki

Raul:
Diva esimene sõidupäev, stardi esimene minut ja mis toimub - Elist ei olegi keegi veel maininud? Kõik on veel uus, uudistame korraga vaheldumisi loodust (pehmelt öeldes kivine) ja jahti, rollid meeskonnas alles loksuvad. Ilm ei anna põhjust liiga palju kurvastada. Kui, siis ainult kiire edasiliikumise pooldajaid. See ei tähenda, et vägisi kotti vajuva liblikaga roolimees Reeta piinata ei saa.
Kusagilt VHF-i kaheksanda kanali tumedatest sügavustest immitseb absoluutselt eestikeelne info, et oleme põrkuval kursil veel kahe eestlaste jahiga. Teada oli, et üks eelpoolnimetatud jahtidest ei suuda vaatamata suurtele naistevarudele rahuldada meeskonnaliige Kaido (edaspidi Moos) eksistentsiaalseid põhivajadusi, milleks on julla juhtimine. Vaja on põkkumist. Kapten suunab jahi abajas asuva poi poole, seal ootame teiste jahtide saabumist. Kõik kes ei ole Marit, Leino või Raul demonstreerivad ujumis- ja kuivamisoskust. Meeskond on selleks ajaks nii hästi kokku töötanud, et käsklust "võetagu päikest!" pole mittetäitjate puudumisel isegi vaja välja hääldada.
Saabuvad teised jahid Tanga ning Klementa, tuntud ka Täpi (nime-selgitus järgneb hiljem) ning Rapla nime all. Tanga eripära seisnes tema keerulises audiosüsteemis, mis oli mitmekomponendiline - kitarr, 2 mängijat, lauljad, laulikud ning ohtralt seda kõike töös hoidev lauluõli. Klementa jälle oli erakordselt targalt lahendanud meeskonnasisese tööjaotuse. Naised olid kuuldavasti aktiivseks pooleks jahi sees (söök, nõudepesu ning muud kajutites toimuvad tegevused), mehed aktiveerusid jahi teki peal purjetamise peale. Seda oli ka esmakohtumisel näha, osad naised olid ilmselt ajutiselt seest välja pääsenud ja ilmselges segaduses olles vedelesid passiivselt päikese käes teki peal.
Leino ja Veiko otsustasid, et eestlaste tagasihoidlik kisa, röökimine, laulmine ning vettehüpped on juba piisavalt kohalikke juurde meelitanud ning leotasid õnged. Targa otsuse tõestuseks oli mitu kala, ning seejärel midagi sellist, mis hetkega kõik eestlased Diva ahtrisse meelitas - Leino tõmbas välja kaheksajala. Kaheksajala hukkamise kursus oli meil kahjuks aga kõigil läbimata, seega katsetati erinevaid meetodeid, pussitamine ning näkkupeks nende hulgas. Google´i abiga ning 1,5h hiljem oli frutti del mare serveeritud, Moos pardale hiivatud ning jätkus sõit ööbimiskohta. Poseidoni, Neptuni paremaks käeks oli meile teadmata vahepeal tõusnud Furleon - noor groodi furlingujumal. Kuna tema tervitamiseks jäi parim mis laevas juua oli reisi alguses valamata, siis pehmelt öeldes ke¤¤is ta meid terve selle reisi vältel.
Vaatamata kõigele kuid siiski kogu aeg ringi vaadates olimegi järjekordse poi peal, mida tänu kohalikule erakordselt rusti-kaalsele kõrtsile ka tulevaseks ööbimiskohaks võis kutsuda. Läbirääkimistel otsustasime, et meie oma põhimõtetest ei tagane, vein ning kala peavad olema võimsalt suurepärased. Nii oligi, seega pidi vastaspool järeleandmise tegema, nõustudes väiksema hinnaga. Nii jäigi. Oletatavasti teab omanik järgmine kord suuremad kalad ja rohkem püüda, kui eesti keelt kuuleb, sama kuivaks joodud külmkapi kohta..
Pimeduse varjus hakkas juhtuma. Näiteks oli väga selgelt näha, et Moos ja julla on teineteist leidnud. Selleks ajaks jahis juba magav kroonik registreeris samuti uneajaks liiga väikese süvise, justkui puuduks jahilt täpselt Siki kaalus naisterahvas. Täpsete detailide ülerohkuse ning erinevate versioonide tõttu juhtunust ei riski allkirjutanud teemat rohkem puutuda. Stay tuned, algamas on uus päev...