Leino:Buon giorno! Algas meie esimene päev Itaalias. Ei tea küll miks, aga igal sügisel kisub soojale maale purjetama. Seekord sõidukiks Bavaria 44, nimeks Mia Xara. Pidi teine kreekakeeli tähendama head õnne. Kuivõrd seekord on tegemist suurema firmaga, on jahi vastuvõtmine pikem protsess. See võttis aega julgelt paar tundi. Iga jubina ülevaatuse kohta tehakse
akti märge. Omandan rohkelt itaaliakeelset terminoloogiat.
Teised lasevad samal ajal hommikusöögil hea maitsta. Raisk, kes käskis kipperiks hakata? Selgus,et meie alus oli viiest eestlaste omast kõige paremas korras, ainult groot vajab natuke õmblemist. Teistel on vaja purjede vahetamist, lekib mageveetank jne.Umbes 11 jõuame sadamast välja, kaasas kõvad hoiatused kohe algava tormi kohta. Purjed seda arvamust ei jaga ja vajuvad üsna kotti.
Peale paari tundi kõlab kipperi käsklus:"Start the engine".
Reis jätkub naftapurjede jõul. Elis sattub sellest nii vaimustusse, et üritab tulivett konsumeeridamootoriga võidu, s.t. 4 l/h. Nõrgim lüli tõmmatakse peale paari tundi soodiga tekile kinni, et ta omavolilise manöövriga pardalt ei lahkuks.
Peale paari ujumispausi jõudsime Amalfi sadamasse. Vastas oli kummijullaga Paulo og Luca (fotol), kes sujuvalt üritas meile selgitada, et avaliku kai ääres kohta pole ja me peame teadmata summa eest erakai äärde parkima. Peale 10 minutist diskussiooni andsid targemad järele ja otsustasid Paulo rooli lasta. Filigraanse manöövriga pargiti meid peatänava äärde.
Puhvet ja seafood oli super, tuleb jälle õgimisreis... Amalfi ise on üsna Hydra sarnane. Püstloodis kitsad tänavad ja ülisõbralikud residendid. Aga jäätis oli super, väärt igas penni sellest 5 eurost. 
Öö möödus rahulikult, kella kolmest alates oli kõiksemees eesti jahtidel uinunud.
No comments:
Post a Comment