Ja jälle jõudis kätte järjekordne hommik meie seiklusrikkal merereisil. Ma ei tea kuidas on olukord meeste hulgas, aga naissoost meeskonnaliikmetel (Elen, Kati, mina) hakkab omaette hobiks kujunema avalikes kohtades kraanikaussides vanniskäimine. Mis teha kui me kord juba sellised puhtusearmastajad oleme.Käisime veel poes asju ostmas, üldiselt möödusid hommikused ettevalmistused sel korral vahejuhtumiteta.
Tänaseks sihtpunktiks oli Porose saar (keegi nagu mainis, miskipärast jõudsime hiljem Hydrale), mis eeldab päris korraliku vahemaa läbimist ja meie liikumiskiirust arvestades võib see natuke aega võtta. Mäletamist mööda olid hommikusöögi ajal veel purjed üleval ja jaht 
lihtsalt kõikus kohapeal. Lõpuks sai kaptenil siiber ja ta käskis mootori käivitada. Üheks positiivseks asjaoluks on, et ilm sattus üsna soe. Tegelikult on täna esimene päev, kus sai pluusi seljast. 
Ja nii ta läheb, pardal valitseb mõnus äraolemine. Mõned tunnid hiljem on kuulda Paavo kurtmist, et see puhkus on tema jaoks liiga aktiivne, tahaks rohkem niisama vedeleda ja tsillida. 
Mõtteteri aina pudeneb, nende autoriks on peamiselt Paavo, kuna Elis on otsustanud vaikimise kasuks ja alustanud näljastreiki. Ausalt öeldes, käesolevaks hetkeks ma enam ei mäleta milles probleem täpselt seisnes, aga loodetavasti heitis sellele valgust eelmise päeva kroonik. Siiski Kati ja minu poolt sai pakutud Elisele keeksi, et ta natukenegi rõõmsam oleks. Elis siiski arvas, et keeks pole päris see…Vahepealsed tunnid läksid kaduma, kuna laisavõitu kroonik kobis natukeseks lõunauinakule.
(Toimetuse märkus: Sõitsime purjed liblikas läbi maalilise väina Porose saare ja Peloponnose poolsaare vahel - teekond kulges paralleelselt linnatänavaga, turistid püüdsid meid pildile saada. Olukorda tegi põnevamaks see, et kitsast väina, millest pool oli niigi madalik, tuli jagada teiste jahtide, tiiburite ja majakõrguse reisilaevaga:) Porosele lähenemisest, väinast läbisõidust ja ühest ootamatust halsist on ka filmisüüdistused.
Jõudsime Hydrale. Kuna parkimiskohta meile polnud jäetud, olime sunnitud ärakasutama teiste inimeste lahkust ja end nende külge kinnitama.Vaatasime viisakusest natuke saarel ringi ja siis sööklasse. Õhtu arenedes ja sobivate asjaolude kokkulangemisel tekkis mõte Elis eelarve tasakaalustamiseks ühele LAV kodanikule maha lükata. Tädi ei olnud enam esimeses nooruses, aga see-eest paistis igati maksejõuline.
Pooled vahetasid rekvisiite ja jäi üle ainult ülekannet ootama jääda. Loomulikult tegime ka puhkuseplaane, kuna Elis lubas meid lahkelt oma LAV residentsis võõrustada.Vot selline päev siis.
No comments:
Post a Comment