Selamat, Kuala Lumpur!

Elen:
Ei oskagi öelda, kas rohkem on neid, kes Leinot kadestavad või parastavad, igatahes enam pole tagasiteed – kaks ja pool nädalat tuleb kantseldada lisaks minule Evelini, Katit, Mariti ja Triinu ehk viit eri tahtmist ja tuju. Ilmselt midagi nii hullu ei osanud ta aimata, kui vajutas läheks-Aasiasse-meili nuppu „send“.
12-tunnine lend ei olegi õudusunenägu – saan isegi magada ning KLM nuumab hästi. Näiteks keset ööd ajab stjuardess meid üles küsimusega „icecream or noodles?“ Unenäolt tabatuna jääb küsimus mulle arusaamatuks, aga kuna "kreem" kõlab öösel võikalt, ütlen, et andke see teine ning sain suure topsi tuliseid riisinuudleid. Samal ajal limpsab Leino jäätist.
Singapuris lahvatab vastu troopiline õhk, leitsak, juuksed tõmbuvad niiskusest enneolematult krussi. Kiire check out’n’in ja edas Kuala Lumpuri. Kuna me pole just üle maganud, siis jääb lennujaamast 20 min rongisõidu kaugusel asuva linnaga tutvumata. Võtame lennujaama turismiinfo soovitusel äärelinnas asuvas Transit Budget Hoteli (transa+ööbimie+light breakfast = 130 kr). Suundume hotelli kahes jaos, kuna esimese charter-auto peale mahuvad vaid tüdrukud – mina ja Leino jääme teise raundi. Peagi saame Katilt sõnumi „Paras peldik selle hinna eest, aga valikut ju pole.“
Hotelliteenindaja näitab meie päritolumaad kuuldes rõõmuga väikest ViruValge pudelit. See on ka ainus hea mälestus sellest asutusest. Meie „kuudil“ pole akentki, see-eest on aga õhuava, kust kostub iga tilk koridoris asuvast duširuumist.

Purustame kiiresti unistuss einestada reisi alguses kabedamates kohtades, vältimaks tundmatute bakterite rallit meie soolikates. Leiame ümbruskonnast vaid lehkava plasttoolidega tänavakohviku, mis osutub ühtlasi ka kinoks.Kõik pakutav näeb välja eemaletõukav, kuid kuna nälg on nägemise võtnud, tuleb ära TomYami ring (9 kr/supp). Palun vähevürtsikat - ja pean hiljem vee ja riisiga tükk aega oma suus toimuvat tulekahju kustutama.
Kuna oleme rampsurmväsinud, uinume oma kuudis kiiresti.