Räpane Berastagi

Leino:
Täna on kätte jõudnud meie reisi neljas päev. Sumatral oleme küll alles teist päeva.
Alustame tagasiteed Bukit Lawangist.
Tee ääres on kilomeetirte viisi palmiistandusi
Üritame teel külastada palmiõlivabrikut, aga tuima näoga monoglotist turvamees takistab oma õblukese kehaga sissepääsu. Kohale toimetatud autojuhi abiga saame lõpuks teada, et täna on pühapäev. Igati kasulik info!
Liiklus ikka suhteliselt harjumatu. Sõidukid paiknevad teel üsna kaootiliselt, signaalitatakse igal võimalikul juhul. Peredel on suurem väljaminek liiklusvahendile peale 3. lapse sündi, sest siis tuleb osta külgkorviga mootorratas. Neljakesi mahub veel mängleva kergusega võrri selga. Üks laps ees papa käte vahel ja teine tagaistmel mamma süles.

Naised vasakule, mehed pareamale (paraku ei viidanud sellele mitte miski)
Berastagi jõudes algasid probleemid autojuhiga. Tundub, et keelt oskavad sumatralased vaid siis, kui asjad lähevad nende soovide järgi. Meie taotlused jõuda Bataki traditsionaalkülla sumbusid lootusetutesse katsetesse. Lõpuks pidas juht mingi suvalise tondi juures kinni, lasi sel oma bossile helistada ja siis meile selgitada, et nihukese hinna eest, mis me maksime, sellist asja ei saa. Lõime käega ja saatsime kuradile.
Puuviljaturu külastamise saime hinna sisse. Seal oli maitsmist-vaatamist palju. Ostsime ananassi, banaane, apelsine, mandariine ja paari tundmatu puu vilja ning... ...porgandeid (peab küll ütlema, et kodumaised on paremad). Öömajaks valisime Sibayak Multinational Guest House'i, sest seal pidi olema sooja vett. Peale pakkide mahalaadimist asusime puuviljadieedile. Kati oli mind kuulda võtnud ja ühe duriani ostnud. Elen, uudishimulik nagu ta on, pistis tükikese kohe suhu :-) Andis tükk aega tatistada ja öökida, enne kui ta selle maitsest vabanes. Teised kahjuks nii ilmekat etteastet ei sooritanud.
Peale söömaaega siirdusime kohaliku turuga tutvuma.Muda, laga, kanade ja kalade hais pani isegi minu paljunäinud kere iiveldama. Kati ja Triin põgenesid kiirelt. Teised teostasid shopingut.
Lapsmüüja suigutab "hällis" beebit
Tulemuseks kolm pussi, kaks karaoke CD-d ja kaks Gucci-mucci särki.
Õhtusöögile siirdusime Cafe Raymondisse. See oli väheseid kohti, kus ving ei asunud lämmatama. Ümberringi tekkis üsna mitmeid valgeid. Pärast selgus, et kohvik oli LP-s kirjas... Öömajja tagasi siirdusime kohaliku transpordiga. Viie minutise mäkketõusu järel lõppes loomulikult kütus ja juht hääletas meid järgmise bussi peale. See oli teise liini sõiduk, aga oli nõus meid ära viskama. Järgnes 10 min hirmu, et kas juht sai õigesti aru, aga kõik toimus nagu õlitatult.
Vastlapäevani oli jäänud veel 1 päev...