Borjomi ja Eleni sünnipäev

Leino:
Päev algas varakult, kell kolm hommikul prõmmiti vastu uksi-aknaid ja keegi karjus:”Maria! Maria!” No, tere tulemast! Perenaise sugulane oli valimiste lõpupeole vähe pikemaks jäänud ja vajas öömaja, mida talle ka mahlakate gruusiakeelsete väljenditega pakuti. Kahjuks jäid peenemad nüansid puuduliku keeleoskuse tõttu tabamata, aga üldine dialoog oli kahtkemata Jaroslav Hašeki vääriline. Öörahu jätkus kell 4.00.
Hommikul otsustasime suunduda Borjomi-Kharagauli rahvusparki ratsutama. Rahvuspargi keskuses selgus, et ajaga jällegi kitsas käes – ühepäevase ratsamatkaga mägedesse ei jõua. Lõime käega ja otsustasime teha jalgsituuri. Oli teine üsna inimtühi postkaardivaadetega paik. (Kolme tee ristis pidasime piknikku, seltsiks vaid üks lehm - E.) Kuivõrd emotsiooni oli eelmistel päevadel nii palju kogunenud, siis võtsime seda päeva äärmiselt rahulikult. Teravaimaks elamuseks oli külapood, mis asus suurema koerakuudiga võrreldavas putkas. Üritasin sealt osta janukustutuseks paar õlut, sest päev oli tapvalt palav olnud. Küsisin ühe “Kazbegi” ja teise memme omal valikul, seepeale sulges vanaproua luugi ning kadus ja päris pikaks ajaks. Vaevalt viie minuti möödudes oli memm tagasi ja veel külma õllega, selgus, et ta käis seda kõrvalmaja külmkapist toomas. Külalisele ikka parimat! Peale esimese õlle sissekulistamist avastasin, et teine on “Baltika” porter! Külalisele ikka parimat!
Kolmeks jõudsime Tbilisi maršutka peale ja viieks olime juba linnas. Seal selgus järjekordselt, et Gruusia pole veel valmis – hotellis, kus plaanisime ööbida, toimusid veel kõvad renoveerimistööd :-) Õnneks leidsime üsna kiiresti vanalinnast värskelt renoveeritud hotelli (100 laari/2 in) Järgmiseks ülesandeks oli peoriiete soetamine Eleni sünnipäevapeoks. Nimelt olime kutsutud Eesti saadiku poolt valimiste vaatlejatele korraldatud vastuvõtule. Shoppamine Tbilisis ei olnud mitte lihtne ülesanne. Valdav oli putkamajandus, aga ei karda raskusi pioneer...
Vastuvõtt toimus saadiku kodus, keset Tbilisit kaheksandal korrusel. Vaadet oli! Pidu oli juba täies hoos, kui kella kümne paiku astus läbi üllatuskülaline, keegi hr. Shakashvili, kes juhtumisi on ka Gruusia president, isiklikult. Maja piirati pommikoertega ümber ja tuubiti turvamehi täis. Alt vedas aga tehnika ja liftirikke tõttu pidi hr. President füüsilist treenitust demonstreerima ja jalgsi kohale ronima. Klassikalise grusiinina suutis ta nii pika toosti öelda, et nii mõnigi eestlane tundus selle käigus janust nõrkevat. Ja vähemalt üht eestikeelset sõna valdas mees perfektselt, see oli muidugi “Terviseks!”