Singapur - Amsterdam - Tallinn

Elen:
Kuuest neegirst on alles jäänud neli – Marit ja Triin lahkusid eile ning hetkeifo põhjal on Maritil Singapuris nuga konfiskeeritud ja kuna sõnumitele nad ei vasta ja telefonid on välja lülitatud, siis oletame, et plikad on pokri pistetud.

Evelin ja Kati jäävad veel nädalaks Balile - Nusa Lembognani saare paradiisiranda
Taas lennujaam, taas öine lend. Õnneks on kõik sellele eelnev olnud väga meeldiv: spaa-mõnud (kaks kogukeremassaaži +maniküür + pediküür = 165 krooni) ja õhtusöök ühe Kuta hotelli mõistliku hinnaga restoranis, kus saime vaat’ et reisu parimat seafoodi! Mul on kidel plaan lennujaama sõidul takso hind 60lt 50le kaubelda, aga taksojuht pakub hoobilt hinnaks 40 – päevitunud turisti ei maksa petta.
Öösel kell 3 saabume Singapuri. Tegu on eelnevate kohtadega võrreldes ikka väga, väga teistsuguse paigaga. Hüvasti kauplemine, ülemaksmine, hotellirallid, turistilõksud, bemod. Tere tulemast pilvelõhkujad, puhtus, läänelikkus ja …. igavus. Hotelli bookime lennujaamas (valime Singapuri kohta suht odava, aga reisi kalleima - 700 kroonise), bussijuht teeb ühtlasi linnaekskursiooni, siseruumides hakkab üle vindi keeratud kondika tõttu külm (nujah, soovivad nad ju siin ka kostüüme, ülikondi ja sukki kanda). Hotellis vajutan unise peaga lambilüliti asemel toateeninduse nuppu ja ei möödu viit minutitki, kui ilus tõmmu poiss ukse taga.
Singapur on mulle pettumus. Ei tahaks pikalt viibida linnas, kus lõviosa ajast viibid suure konditsioneeriaparaadiga kodus või büroos või poes või transpordivahendis. Needsamad kondikad paiskavad tänavaile lisakuumust, kus kokkuvõttes on veel palavam. Jalutame hiinalinna, mis osutub Kadaka turuks. Seetõttu indialinna ei viitsigi minna. Tahaks hoopis šopata, aga head ostukohad ja hüvad hinnad on vehkat teinud.
Varahommikune Amsterdam. Minu esimene kokkupuude Hollandiga. Libud on juba punaste laternate all kohad sisse võtnud (tuleb tunnistada, et mõned on üsna kenad, mõned aga vanad ja jubekoledad), vähesed kõrtsid on avatud ja selgub, et väga vähestes saab kaardiga maksta – jään pantvangiks nii kaua, kui Leino käib pangaautomaadi kallal. Kuid päike tuleb välja ja kanalid on kaunid – niiet pole väga vigagi.
Maandumine on kerge: päike sillerdab Tallinna lahe jääl, õhk on puhas ja harjumatult värske ning suur kimp kollaseid tulpe tuletab tulbimaalt tulnule meelde, et täna on rahvusvaheline naistepäev :)