Sõrmuste Isanda saartel

Kati:
Seltskond on tutvunud, esimesed üllatused kogetud ;) ja omandatud oskused jäämaks ellu nii merel kui sadamates - saabunud reisi parim aeg, aeg nautida! :) Ja nautida on reisil üle ootuste paljut: ilus ilm, maalilised vaated, meri-meri-meri, võrratud söögid ja SELTSKOND !!! :)
... aga nüüd päevatöö juurde.
Jäime õhtul ankrusse Sifnose saarel. Esmakordselt oli tunda lõunamaa öö soojust ja sumedust, taevas säras miljon tähte. 2 meist (ilmselt kõige suuremad romantikud!! ;) ) jäid lõunamaise öö ilu ja hääli nautima tekile. Aga uni oli hea vist ka teistel. Ei tea, kas see on tingitud ealistest iseärasustest või varajasest päikesetõusust või kohusetundest või ... , aga hiliseid ärkajaid sellel jahil ei ole! Õhtul lepiti kokku, et stardime vara ja piisab, kui 3 meist tekil on, aga kõik see mees on kl 6:35 stardivalmis! (Ilmselt on asi sellest, et iga hetk sellel reisil on nii nauditav, et maha ei saa midagi magada!)
Algab 4. päev merel, liigume Küklaadide vahel edasi reisi kaugeimasse punkti Anti-Parosele ja Parosele, planeeritav distants ca 33km. Ankur üles kl 6:50, Poseidon jt merekarud saavad esimese Ouzulonksu kl 7:20. Ilm on tavapäraselt "tormine": vesi peegelsile, taevas selge, saarte kohal mõni üksik pilveträps, tuult 0,0...0,1 ms. Tõmbame küll sadamast eemaldudes korraks purjed üles, aga mõttetu üritus. Liikuda saab vaid mootori jõul. Ikkagi tormine Egeuse meri Küklaadide vahel ;)
Meie rollid jaotuvad sujuvalt: Elen valmistab hommikusööki ette, Marit roolib, mehed naudivad hommikut. Mina olen ainus, keda juba teist hommikut merehaigus vaevab. :( Vaatlen merd ja suundun ahtrisse, veele lähemale. Sellel ajal on vihiku haaranud Paavo ning maha jätnud mõned olulised read: Marit Katile, kes ahtris (ootab o...t): "äkki tuled rooli, siis on vähemalt midagi mõtestatumat teha, vaatad horisonti ja peab mõtlema rohkem, kui okset oodates..." :D
Algab hommikusöök, roolis mina, Elis üllatab seltskonda omletiga! Mina olen sunnitud korraks roolist lahkuma, sest hoolimata minu pingutustest saabus vajadus "vee lähistel" olla ja päev algas ka mulle :)
Hommikusöögile järgneb juba tavapärane jõudeelu. Poolunes päevitajaid äratab erutav hetk: paadi kõrval uudistab 2 ca 50cm-st kala! Mehed hakkavad kiirelt tegutsema, Leino haarab landi, Ants loobib saia, keegi teeb pilte. Aga kalad ei ole lollid, neoonroheline plastikkala neid ei peibuta ja lõunasöök peab tulema külmkapist :)
Kl 11 ajal on tuulekiiruseks 3-4,5 m/s ning tõmbame purjed peale! Silmapiiril on üldiselt tühjus, 1 jaht ilmub AntiParose tagant. Eleni massaažikool praktiseerib Leino peal, tüürib Ants, teised tiksuvad päikese käes.
Anti-Parose ja mingi pisisaare vahel saame tuule purjesse ning esmakordselt ka väikese kreeni! Lõunaooteks on arbuusiamps ning lõunalaua plaanime katta saarel. Selleks seilame kunagisse piraatide varjupaika, helesinisesse laguuni Ormos Dhespotico lahel. Jahi paneme ankrusse ning esmakordselt tõstame maha ka kummipaadi. Üllatusega selgub, et paat, mida päevitus- ja massaažilauana kasutatud, on veidi kannatada saanud, paadilauad nimelt murdunud... :))) Tüdrukud valivad kaldale lähenemiseks ujumise, poisid proovivad paati. Kaldal ootab meid tavapärane vaatepilt: kivised kaljud ning väiksed puukesed, ranna ääres väike kabel ning muul. Valime söögipaigaks muuli tipu: siit avaneb hea vaade lahele ja jahile, mis tasakesi ankrus kõigub. Sööme, oleme rõõmsad... ja äkki märkab Elen, et meie "kõvasti" kaldale tõmmatud kummipaat triivib merel! Elis reageerib kõige kiiremini, suu täis ja plätud jalas kahlab ta vees paadi suunas. Leino tõttab appi (ja korjab kokku vees ujuvad Elise plätud), ühiselt tuuakse paat ära. Tasub vaid mainida, et Elis ja Leino nende enda sõnul ujuda ei oska... :) Jahile naasevad Ants-Elis-Elen-Marit paadiga, Paavo ja Kati ujuvad ning Leino läheneb snorgeldades, jõuab õnnlikult kohale, kuid kaotab jahi juures toru. Paavo saab võimaluse sukelduda ning tõuseb koos toruga pinnale :) Lahesopist lahkudes saame tunda esimest "tormi". Tekil olijad on üsna muigel nägudega, kui meenub, et Marit on samal ajal dušši all ;) Mariti väljudes saavad kapten ning tüürimees paar kõvemat sõna kuulda. :)
Kulgeme edasi 2 saare vahel, mõlemal kaldal paistmas romantiline Küklaadide valge-sinine kuubikarhtiektuur. Sügavust on siis vähe, miinimumsügavus, mille läbime, on 3m. Saarte vahelt välja jõudes ootab meid võrratu vaatepilt - kaljusaar ning selle ümber veest kerkimas põnevad erikujulised kivikamakad. Tundub nagu oleksime jõudnud "Sõrmuste isanda" imemaale! Kaljusaare tipus on kabel, kusagil ka geopeituse punkt ning meil on kindel soov tippu jõuda. Ankurdame (nata liigagi julgelt ;) ) karide vahel, naised ja Paavo lähevad paati ning sõidavad saarele. Mida lähemale, seda nauditavam see väike loodusime on: ülipõnevad kaljud, vesi sini-roheline ja selge. Saarekese kiviseina on raiutud trepp, mida mõõda üles liigume... Üleval on võimas tunne! Reisi kõige vingem loodusvaade! Siit avaneb miljonivaade ka meie jahile, fotosessioon jahi suunas ja jahilt meie poole, anname kabeli kella, naudime veel ning liigume päikseloojangus tagasi jahile. Paavo ujub ja märkab, et meie ankur on kari taga kinni. Järgneb väike ärevus, puudutame korraks jahipõhjaga kaljut, kuid kõik läheb hästi, nagu ikka.
Kõrvuti suure kruiisilaevaga seilame päikeseloojangul Parose läänekalda sadamalinna Parika. (Meie esimene sissesõit sadamasse ööpimeduses!) Parkimine sujub kiirelt, leiame koha väiksemat tüüpi kruiisilaeva kõrval. Kiire kostüümivahetus, prügikotid jahilt välja ning linnaringile! Et saare põhjatipus asuv kaluriküla Naussa olla imekanus, otsustame saarel mõned tunnid ringi vaadata. Uurime homseks autorendist hindu, Elen jätab oma pangakaardi kohalikku automaati ning rohkete söögi- ja joogikohtade seast valime meile soovitatud "Albadrossi". Sööme kala, joome veini, diskuteerime hindade üle, kuum teema on jätkuvalt liblikas ja meie teised imelised sõiduvõtted ;) aga tänase õhtu kõige kuumem teema on maapinna kõikumine. Nimelt selgub, et poolel seltskonnast maal olles pind kõigub üsna kõvasti. :) Leinol koguni nii hullusti, et ta palub "lauda kinni hoida" ja lõpuks lahkub, sest vajab paadi "kindlat pinda" oma jalge alla. :) Huvitaval kombel ei jõudnud me täna söögikohas kolmandat veiniliitrit ära juua ;) Aga ei mingit raiskamist! võtame veini kaasa, sest õhtu on noor ning teekond paadini pikk ;)
Kl 0:00 paiku saabub jahil öörahu. Oli mõnus päev. Homne on taas paljulubav. Mmmm, mõnus puhkus... Oo, kaunis hetk, sa kestma jää! :)
Hommikul selgus, et Elis käis veel klubisid ja kuumemaid tibisid otsimas ;), kuid naases paari tunni pärast, väidetavalt pidu leidmata :)
Ja sõnajärje saab Andres-Ants :)