Pautides tagasi kodusadamasse

Veiko muljete järgi üles tähendanud Daire:
Viimane öö jahi tekil tähistaeva all magades on möödas. Diva meeskond on kasvanud täna kahe liikme võrra – noored ja armunud – Siki ja Janis - otsustavad veeta tuulise ja pilvise päeva meie paadis, pidavat lõbusam koht olema. Arvatavasti on saanud Lõuna-Eesti paatkonna naljad otsa ja noori Tanga meeste jutud enam naerma ei aja.
Järjekordse hommikuse nõudepesu konkursi võidab Joonas! Marit hoiab Rauli viimaseks pesukorraks. Joonasel on võimalus näidata erinevaid poose nõusid pestes, kuna paat hoiab tugevalt kreeni. Aegajalt viskab Joonas naiivseid küsimusi kokpitis istujatele a la ’kas keegi nõusid kuivatama ka tuleb?’ Keegi ei lähe!
Esimesena pannakse rooli Reet. Kapteni õpetused mõjuvad Reedale sedavõrd traumaatiliselt, et Reedal pisar tuleb silma.
Esimene paut kl 11.35
’Moos, pane kontrat peale nii palju, kui tuleb... Nii, mul on jalad maast lahti, tõmba tõmba!!! No ei ole, kott on kott raisk, midagi ei ole teha’ – kõlavad kapteni suust sajatused.
Teisena roolis Joonas. Mõningased mõttevahetused tekil: ’kui mõlemad jahid lähevad kokku, siis keeravad mõlemad paremale’.... ’tundub, et põrkame kokku’.... ’võtaks tuule ära selle ees pautides?!’... ’jätame Joonase rooli, lähme kõik alla.... ärme vast lähe, tundub et sõidame siiski selle jahiga kokku’. ’Veix valmis? Keegi hoiab mu õlut!’ – hüüab kapten Leino.
Tuul 18 sõlme... üha tõuseb. Moos teab rääkida, et Täpi paadis ehk Tangas saab tuule kiirust vaadata meetrites?! Amatöörid!
Kapten saabub – roolimees saab ketuka! ’Kapteni must pesu mööda kajuti põrandat maas ja pesemata??? Sõita ei oska, Joonas? Hoia sirget joont!’
’Leitvagenil läks lahti, teeme sirtsti ära!’: hüüab kapten paadis paudi tegemise eel. ’Konna tõstsite ära? Jälgi spermatosoide!’
Paat kreenis, tuul jätkuvalt 18 sõlme, Reet ei suuda enam, peab külastama tualetti. Sõidame paremal halsil, meeskonnal ununeb, et Reeta ei ole...paudime!!! ja siis tuleb meelde, et Reet on ju tualetis ... Reet käib edasi-tagasi läbi kambüüsi, DJ puldist mööda ja ... kapteni käsk ... paudime tagasi! Ja Reet saab oma sooja koha tagasi...;-) Reet paneb sokid, mis ta eelmevalt ettenägelikult taskusse pannud oli, ilusti jalga tagasi ning istub vaikselt tekile....oli see nüüd meie Reet või keegi teine, ei mäleta täpselt enam...arvatavasti Tanga meeste nali:)
Marit ja Raul on pikalt kajutis, liiga pikalt. Mootor ju ei tööta? Meil on ju kokkulepe, et sellistel eluliselt tähtsatel minutitel peab mootor käima. Mõne aja pärast selgub, et Mariti hambavalu on halvanud pool tema peast ja teravast keelest. Kiire otsus on Marit enne homset lennusõitu viia kohaliku velskri juurde Zadarisse, vastasel juhul peame Mariti tagasiteel enda autosse kiilupoisiks võtma ja seda me ju ei taha! Paneme noored Zadari sadamas maha. Jõuame teha paar kiiret pauti, kui helistab Raul, et neil kõik ok, Marit meelitatud lennukile tagasi.
’Paudime!!!’ Kõlab kapteni käsk – ja puruneb meie viimane veiniklaas! Meenub pulmaõhtul kogetu Tanga jahi tekil, kui värske pruut käte värinal suudab punast veini tekile kallata. Tanga kapten Andri hüüatab: ’Jahil punast veini ei jooda!!!!’ Selle peale lükkab soodimees Guido rinna ette ja teatab kõva häälega: ’juuakse ikka küll!!!’ Andri: ’Tiigipuu peal ikka ei jooda küll!!!’ Guido: ’kus sa SIIN seda tiigipuud näed????’...ja pruut saab uue klaasi punast veini.
Võtame Rauli ja Mariti uuesti pardale Sukošanist, et lõpetada oma lustikummuti sõit läbi Põhja-Horvaatia saarestiku Biogradis.
Pimedasse Biogradi sadamasse sissesõit osutub kitsamaks ja saarte-rohkemaks, kui esialgu arvame. Kapten üritab Dairet navigaatoriks määrata, kui aga selgub, et Daire terminoloogias sõna navigeerima tähendab hoopis midagi muud, saab navigaatori ameti endale Raul. Käsk Raulilt: ’Sõidetagu nii teravalt ja nii kiirelt, kui saab!’
Õhtu hämaruses jääb meile märka-matuks otse ees olev väike kala-meeste kummi-paat. Seisan tekil ja hüüan tüüri-mehele: ’Kurss kalameestel!’ Vaid poole kaabli kaugusel kummipaadist muudame kurssi, kerge riivakas kalurite paadile ja lehvitus meie meeskonna poolt toovad esile nende hirmunud kätemärkidega näidatud sõnumi, mille võib kokku võtta lühidalt - lollid olete, vää?
Õhtu lõpetame Biogradi tänavakõrtsis süües ära viimased liuatäied karpe, kalu, krevette ja muid mereande. Tõuseme esimestena lauast ning lahkume väärikalt Horvaatiast.